21 detsember, 2010

Oh sa pime, pime, pime, maailm on imeline

Kummaline on see ilmamaa ikka... Ajal, mil Euroopa võitleb lumetormidega ja teie palute jõuluvanalt kingiks uusi käpikuid ja karupükse, istume meie siin Aasias hetkel justkui teises reaalsuses ventilaatori all ja higistame. Eile pakkisime end kolmekesi ühe pisikese mopeedi peale ja sõitsime, soe tuul juukseid sasimas, linnas ringi.


Ainuke liiklusreegel, mis siin kehtib, on see, et reegleid ei ole - ei kiirusepiiranguid, nulltolerantsi, isegi konkreetseid sõidusuundi mitte. Sõida seal, kus tahad, ja kuidas tahad.
Enam ei üllatugi selle üle, et baari ja sealt tagasi sõidetakse mopeediga (seejuures juuakse alkoholi mitte klaasist, vaid lausa pooleliitrisest ämbrist -7 dollarit ämber- ja õhtu jooksul läheb selliseid ämbreid üüüüsna mitu), mopeedide seljas võib näha istumas terveid suguvõsasid pluss kaasasolev tavaar (minu isiklik rekord on hetkel 5 täiskasvanud inimest pisikese mopeedi peal, aga olen üsna kindel, et ära annab mahutada veel poole rohkem), või et keset tiheda liiklusega maanteed leiad ühtäkki eest poegiva lehma, peremees stoilise rahuga kõrval vaatamas.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar