-->
Peale paaritunnist segadust ja ootamist tõuseb lennuk siiski Vietnami lennuväljalt taas õhku ja võtab suuna Kambodžale. Öine pealinn Phnom Penh tervitab meid raevuka vihmasajuga. Nii võivadki juhuslikud öised uitajad näha kolme valget, kes tuktukiga linna poole sõidavad – kahel neist on Põhjamaalt sisse smuugeldatud talvejoped seljas, kuid plätud jalas (ikkagi suvi on ju), ja suu eufooriliselt kõrvuni. Vesi pritsib kahte lehte nii tuktukist väljas kui selle sees, nii et ainsad kuivad kohad on peopesad, mis esimese kohaliku Angkori tervitusõlle pudeli endasse on surunud.
Reisiväsimus on kui peoga pühitud, adrenaliin tuksub soontes, ja nii haagib Rene vaatamata hilisele kellaajale meid sappa ning suundume Phnom Penhi girliebaaride tänavale. 69, Pussycat, U & Me Massage... nimed räägivad enda eest. Siiski, prostitutsioon ei ole Kambodžas (vähemalt avalikult) lubatud ning girliebaarides ei tohi tüdrukud enam isegi laval tantsida, nagu Tais. Kambodža on võtnud selge suuna seksiteenuste avaliku propageerimise ja tarbimise vähendamisele. Varjatud kujul muidugi äri toimib ja vähe on ilmselt neid valgeid mehi, kes Kambodžasse sattudes kohaliku tüdruku võrku langemata jäävad. Üksi ja sõpradega koos reisivad ontlikud pereisad ja abielumehed eelkõige. Tänapäeva hull, vabameelne (loe: rikutud?) maailm...
Baari astudes langen ka mina kohe uksel kohalike tüdrukute võrku. „Sa oled nii ilus!“ „Nii kaunid blondid juuksed!“. Imetlus on siiras ja saan seda tunda oma Kambodžas oleku aja jooksul korduvalt – seejuures nii uskumatu, kui see ka ei ole, siis eelkõige just sookaaslaste poolt. Kohalikud noormehed imetlevad ka, aga vargsi ja kaugemalt, ning siivutuid kutseid tuleb kordades vähem, kui näiteks India, Itaalia või araabiamaade meestega kokku puutudes on ette tulnud. Usk? Temperament? Mingi sisemine väärikas olek ja viisakus, mis khmeeri rahvale, vaatamata mitte eriti kõrgele haritusele, nii omane on?
Suitsuse girliebaari hämaruses on paarkümmend mustapäist tüdrukut, üks istub valge mehega lauas ja masseerib ta kaela, teine kõkutab valge turistiga niisama. Ülejäänud teevad aega parajaks baarileti ääres kõlkudes. Teeme oma esimesed rummiämbrid, mis ei jää meie Kambodžas oleku aja jooksul sugugi mitte viimasteks.
Varajased hommikutunnid leiavad meid mängimas mõistatamismängu teemal, kas järjekordne mustapäine graatsia on naine või ladyboy. Kuigi Kambodžas ei ole transvestiidid ja ladyboy´d öises tänavapildis enamuses, siis mõned mööda tänavaid siiski ringi patseerivad. Baaridesse neid sageli sisse ei lubata. Üldiselt, mida nõtkem, koketeerivam ja väljakutsuvam, seda kindlam on võimalus, et miniseeliku ja napi kireva topi all on midagi teisiti, kui jumal naist luues ette kujutas.
Varajased hommikutunnid leiavad meid mängimas mõistatamismängu teemal, kas järjekordne mustapäine graatsia on naine või ladyboy. Kuigi Kambodžas ei ole transvestiidid ja ladyboy´d öises tänavapildis enamuses, siis mõned mööda tänavaid siiski ringi patseerivad. Baaridesse neid sageli sisse ei lubata. Üldiselt, mida nõtkem, koketeerivam ja väljakutsuvam, seda kindlam on võimalus, et miniseeliku ja napi kireva topi all on midagi teisiti, kui jumal naist luues ette kujutas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar